Täna oli meil kokku lepitud kohtumine kell 9:45 koolimaja ees, et kohtuda Marcahliga, kes pidi meile tutvustama nende kooli ühte täiesti uut õpetamisstiili.
Kohtusime temaga kooli juures ja sõitsime ühte firmasse, kus ootasid meid kaks õpilast. Suundusime konverentsiruumi, kus Marchal meile nende uut kontseptsiooni tutvustas: Workplace Driven Education Soovitame vaadata allpool olevat slaidiesitlust ja videot!
https://www.tackk.com/mcast
Tegemist on õppeprotsessiga, kus õpilased on täiesti ennastjuhtivad ja koolimaja kui hoonet ei külastata üldse. Kogu õppeprotsess toimub ettevõttes! Kusjuures ka üldained (nt matemaatika, emakeel jne) toimuvad ettevõtetes. Õpetajad koolist lähevad kokkulepitud ajal sinna ja vastavad õpilaste tekkinud küsimustele jne.
Neil on hetkel üle 500 õpilase sellel õppel (erinevatest valdkondadest) ning 38 ettevõtet, kes on sellega seotud. Selle õppeprotsessgia toimib nn karussellisüsteem, kus õpilane on ühes ettevõttes vaid nii kaua, kuni ta oma eesmärgid seal täidab. Mõnel õpilasel võib see võtta 3 kuud, mõnel koguni aasta. Fikseeritud õppeaega ei ole ning lõpetades saavad nad sama diplomi, kui koolipõhisel õppe õppurid. Euroopa kvalifikatsiooni raamistiku järgi õpivad nad tasemeid 2,3 ja 4. Protseduuriliselt on nii, et nad peavad austama ka vaheaegasid. Õpilasel on 11 nädalat aastas vaheaegau, kuid nad ei pea seda tegema samal ajal kui koolis päriselt vaheaeg on. Õpilased töökohal veedetud aja eest palka ei saa. Äärmiselt huvitav õppimisviis ja arvan, et kutseharidus on väga oluliselt just selles suunas teel! Arvan, et seda õpetamismeetodit tuleks natukene rohkem uurida ja mõningaid asju ka meil kasutusele võtta! Wellness studies
Pärast Marcahliga kohtumist oli mul võimalus sõita direktor Tomiga vaatama nende Wellness (spaateenindaja) õppehoonet. Olen kade... (see on vähe öeldud) :) Vaadake allpool olevaid pilte ja uskuge.... tahaksite ka seal õppida!
Neil on toimiv wellness keskus ja lisaks veel kaks suurt (14+ töökohta) klassiruumi õppeks!
Lisaks õpetatakse koolis ka stjuuardesse
Ja sellega ongi läbi meie kaks nädalat Hollandis! Väikese kurbusenoodi, kuid suure igatsusega kodu järele istume homme kell 08:08 rongile, et kell 13:05 lennule jõuda!
Suurepärane kogemus! Soovitame kõigile õpetajatele! Suurimad tänud veelkord kõigile, kes aitasid meil selles! Suured tänud meie supertoredale ASTRID´ile! Aitäh, aitäh, aitäh!!!! Suurimad tänud ka meie kõige suuremale fännile - Ilona (meie väike blogiinspiraator!) Erilised tänud kogu Friesland Colleg´i, Stendeni ülikooli ja ka kõikidele teistele, kellega selle kahe nädala jooksul kokku puutusime! Nüüd pakime asjad ja lähme veel korra Irise ja Elisega õhtusöögile! Järgmiste stažeerimisteni ja seega ka järgmiste blogideni!
0 Comments
Nagu juba eelnevalt mainitud oli tänane päev pigem plaanidevaba. Ehk siis ei teinudki väga midagi…
Õhtul ootas meid kell 18:00 õhtusöök restoranis By:Us (http://www.restaurantby-us.nl/). Tegemist oli nn kokkuvõtva õhtusöögiga, kus osalesid peale meie veel ka kooli direktor Tom ja projektijuht Dower. Restoran oli hubane ja õhtusöök nn üllatusmenüüga. Neil ei olegi üldse standardset menüüd, vaid valida on kas 3,5, 5,5 või 8,5 käiku (millest siis 0,5 vahekäigud). Teenindaja uuris enne serveerimise algust, et kas kellelgi on erisoove (nt allergiad või midagi, mida me ei söö). Veendudes, et kõik söövad kõike tutvustas ta esimest käiku ja selle juurde käivat veini. Iga käigu juurde käis ka vein! Teenindaja oli väga meeldiv ja jutustas iga roa ja veini juurde loo, kust toorained pärit on ja miks just see vein selle roa juurde pakkuda. Kui satute Leeuwardenisse, siis soovitame kindlasti ka seda restorani külastada! Teenindaja oli üleüldse meeldiv ja jutukäigus tuli välja, et ta käis aastavahetusel Tallinnas. Ta mainis, et külastas kahte restorani – Art Priori ja Noa. Kusjuures Noa sai kiita, kuid Art Prioril on tema sõnul veel palju arenguruumi. Suurimaks miinuseks pidas ta näiteks seda, et sel päeval ei olnud isegi sommeljeed kohal ning ka roogadega ei jäänud nad rahule. Tegime õhtusöögil meie siinveedetud ajast kokkuvõtted ja leidsime, et see kaks nädalat oli omamoodi kasulik nii meile kui ka neile! Saime kutse ka 2018 AEHT´le! Nad väga ootavad meid siia ning projektijuht on valmis meile vajadusel ka lahkelt majutust pakkuma! Oleme tõesti tänulikud selle kogemuse eest! Supper! Saime nii palju inspiratsiooni, silmaring avardus ja tore oli näha, kuidas mujal õpetatakse! Programm, mis meile kokku pandi selleks kaheks nädalaks – uskumatu! Väga läbi mõeldud ja võimalusi pakkuv! Nägime väga mitmeid tahke Hollandi hariduses! Homme ootab meid ees veel pool päeva programmi ja siis saab läbi ka meie viimane päev Hollandis. Laupäeval algab sõit tagasi Tallinna! Hetkel vaid pildid... tekst tuleb hiljem :) Täna hommikul ootasid meid kaks väga aktiivset ja pühendunud naisterahvast Kanselarij´s kell 09:00. Kanselarij olemuse seletasime lahti esmaspäevases postitused. Täna nägime peaasjalikult kahte poolt nende koolisüsteemis, millest mõlemast oleks meil ka eeskuju võtta. Esiteks saime me ülevaate selle kohta, kuidas neil toimivad mentorite ja menteede süsteemid. Kui meil on kombeks kasutada mentorite süsteemi pigem ettevõtetes uue töötajate puhul, siis Hollandis on see süsteem ka väga tugevalt õpilaste seas juurutatud. Nimelt toimib neil mentorite süsteem väga mitmel tasandi. Meile tuttavam on õpilaselt õpilasele süsteem, mida ka meie koolis kasutatakse, nimetame seda küll tugiõpilaste süsteemiks. Lisaks sellele süsteemile on neil aga ka mentorid ettevõtetest. Mentorid avaldavad ise soovi selles rollis olla ning võtavad endale tavaliselt 1-3 menteed, kellele olla eeskujuks, toeks ja isiksuse arendamiseks. Mentorid on õpilastele eeskujuks ja juhendavad neid arenguteel. Lisaks tegelevad õpilased erinevate uuringute tegemisega. Seda teevad nad küll õppekava osana (nt kursusetööna), aga ideid, mõtteid ning ka juhendamist saavad suuresti Kanselereij´st. Grupitöödena tegelevad ka erinevate projektidega, mis on peamiselt sotsiaalset laadi. Rääkisime mitmete õpilastega, kes selliste projektidega tegelevad. Näiteks tegeles üks projekt välja kukkunud õpilastega, üks projekt tegeles välisõpilaste sisseelamisega jne. Tore oli näha, et õpilasi suunati tegema just uurimustöid ja neid rakendama. Olulisel kohal ei olegi alati lõpptulemus või selle kasutusvõimalikkus, vaid protsess, mille käigus õpilased õpivad uurima, analüüsima, õiget valest eristama, kokkuvõtteid tegema jne. Võiksime rohkem seda ka ise kasutada :) Järgmiseks suundusime Kanseleraij´st Frieslandi College´i sse tagasi, kus meile tutvustati projekti: Present Promotions. Nimelt on tegemist ettevõtmisega, mis pakub õpilastele praktikakohti. Koolis on palju õpilasi, kes ei leia endale sobivat praktikakohta või soovivad lihtsalt tuttavamat ja turvalisemat praktikakohta. Selle jaoks on loodud ettevõtted õpilastele. Organisatsioon tegeleb kooliga koostöös ja töötavad nn projektipõhiselt. Näiteks lahendavad ettevõtetel tekkinud probleeme, disainitudengid koostavad koolile/riigile vms reklaame. Lisaks korraldavad õpilased, kes seal praktikal on erinevaid üritusi, töötubasid koolidele jms. Meie mõtlesime, et üks võimalus, kuidas seda meie koolis ära kasutada oleks, näiteks läbi manager´ide süsteemi pakkuda ühele kuni kahele õpilasele õpperestoranis kohta. Seda küll kolmanda aasta õpilastele, kelle ülesandeks oleks restorani nn juhtida ja õppemeister oleks seal, et kolmanda aasta õpilasi juhendada. Neil on sarnane süsteem toiminud juba ligikaudu 15 aastat ja nende sõnul arendab see õpilastes vastutustunnet ja annab enesearengule kindlasti lisaboonuse. Suure inspiratsioonipuhanguga see koolipäeva ka lõppes! Tekkis palju ideid just selles suunas, kuidas õpilaste õppeaega kasumlikumaks muuta nii õpilastele endale kui ka koolile! Kell 16:00 oli meil kokkusaamine linnavalitsuses! Meile tehti ekskursioon nende suursuguses ja kuninglikus linnavalitsuse hoones. Tegemist on natukene nagu muuseumiga… Muljetavaldav! Uhkusega võib öelda, et ega linnapea kabinetti ikka iga turist ei näe J Seinte peal olid imelised maalid ja seinavaibad. Uskumatu lihtsalt millistes „kontorites“ inimesed töötavad! Kahjuks ei õnnestunud meil linnapead näha, kuigi nagu meile öeldi, siis see plaan neil oli. Linnapeal tuli aga üks kohtumine vahele! Igal juhul täname selle ekskursiooni eest :)
Sellega meie päev ka lõppes ja homme ootab peaaegu plaanidevaba päev! Kusjuures esimene selline kahe nädala jooksul. Kokku lepitud on vaid õhtusöök kell 18:00 kooli direktori, projektijuhi ja meie kontaktiga! Tänase päeva veetsime messil – Horeca Event (http://www.horecaeventt.nl/). Kuna igat boksi eraldi kirjeldama ei hakka, siis ei tule tänane jutt väga pikk. Pigem oleme rõhku pannud piltidele.
Tegemist on professionaalidele mõeldud messiga, kus erinevad ettevõtted pakuvad oma uudistooteid, mis oleksid sobivad külalislahkuse ärisse. Peamiselt oli tegemist toitlustuse valdkonnale mõeldud ettevõtetega. Väga palju ettevõtteid oli suunatud sellele, et leida endale uusi müügikohti või pakkuda uudseid tehnoloogiad. Kui aus olla, siis mõni tehnoloogia oli nii uus, et me isegi ei saanud aru, mida need teevad :) Mess toimus a la 80 km Leeuwaardenist eemal, Assenis - nende mõistes väike 70 000 elanikuga linnake. Linnast natukene väljas asus messikeskus (TT-hall). Mess oli kinnine ning sisse sai vaid kutsetega või väga kalli pileti ostes. Pea igas boksis pakuti süüa ning jooke. Kusjuures müügitegevust ei toimunud kusagil! Päris huvitav oli seal ringi liikuda ja näha, kuidas mujal selliseid üritusi korraldatakse. Suur erinevus seisnes nende müügitegevuses. Eestis sellele nii palju rõhku ei panda, seal aga piisas sellest, et vaid pilgu ettevõtte toodetele suunasid ja kohe oligi keegi sinuga juttu ajamas. Lisaks pakuti veel ka väga kvaliteetseid toidu- ja joogitooteid. Näiteks pakuti kõikidele soovijatele ühes boksis austreid. Oh kui head need olid…. Üllatav oli näha, et messil oli väljas Liviko vahendaja Vana Tallinna likööride ning Hõbe viinaga. Uskumatult kodune tunne tekkis! Mina proovisin seal esimest korda Vana Tallinna uut jogurtijooki. Pidin selle jaoks Hollandisse tulema, et seda proovida :) Messil oli väljas toidunõudega tegelev ettevõte – Hakvoort, kelle vahva turundustrikiga üritame võita koolile üht pottide komplekti. Nimelt tuli pottidest vormitud trummikomplektiga pilti teha ning nende Facebooki lehele üles panna. Kelle pilt 3.aprilliks kõige rohkem „like´e“ kogub, võidab komplekti endale. Müügiesindaja lubas, et kui võidame, siis ta isiklikult hoolitseb selle eest, et see ka Eestisse jõuaks! Messiga samal ajal toimus ka kokkade võistluse piirkondlik etapp (valmis roogadest on pildid). Veetsime messil aega kuni messi kinnipanekuni ning siis suundusime Friesland College´i seltskonnaga sööma. Pärast väga head õhtusööki algas tagasireis Leeuwardenisse, hotelli jõudsime alles pärast südaööd! Homme ootab meid ees Kanselarij ja seda juba kell 09:00! Tänane päev oli väga inspireeriv ja ideederohke! Külastasime Kanselarij´d. Me ei teadnud päris hästi, mida oodata. Olime vaid koolipoolse kontaktiga kokku leppinud, et kohtume kell 9:30 seal. Teadsime, et tegemist on õpilasfirmade vms-ga, aga täpsemalt ei teadnud. Ise arvasime, et ehk on tegemist mingit sorti õpilasfirmade messi vms-ga, aga eksisime. Tegemist on hoonega, mida rendivad mitmed koolid ja iduettevõtted, et arendada koostööd, ettevõtlust, algatusvõimet jne. Nimelt on Hollandis ettevõtlusõpe väga olulisel kohal. Nad pühendavad sellele väga palju aega ja ressursse. Kohtusime nende ettevõtlusinkubaatori korraldajaga, kes tegeleb õpilastega. Kolmapäeval on meil samas kohas kohtumine ettevõtete esindajaga. Õppetöös kasutavad nad programmi „Learning by doining“ (https://www.jongondernemen.nl/). Meie mõistes on tegemist õpilasfirmade programmiga, kuid võrreldes meie kooliga, siis on see palju rohkem arenenum ning eeskuju võtmiseks kindlasti sobiv. Nende õppekavades on ettevõtlusblokk 240 tundi, millest 80 on teooriatunnid, 80 praktilise töö tunnid ja 80 iseseisev töö. Enamikes õppekavades on see kohustuslik osa, kuid paljudes ka valikuline. Kõik, kes selle läbivad peavad asutama oma õpilasfirma. Tavapäraselt on tegemist 5-6 liikmeliste gruppidega, kes läbivad kõik vajalikud etapid, et asutada firma ja hakata pakkuma teenust või toodet. Klassiruumis õpet on neil minimaalselt. Üldiselt on kogu see moodul üles ehitatud enesejuhtimisele, vastutustundlikkusele ja meeskonna tööle. Igal meeskonnal on oma „coach“, kes neid suunab ja vajadusel aitab. Loomulikult on ka reeglid ja juhised. Kõik firmad peavad läbi erinevate ülesannete läbima üheksa etappi, millest viimane on toote/teenuse müümine. Esimesed etapid on näiteks meeskonna loomine, ülesannete jaotamine, idee leidmine, analüüs, äriplaan, turunduskanalite leidmine, rahastajate leidmine jne. Kõik ülesanded koondatakse portfooliosse, mis koosneb nii individuaalsetest kui ka grupitöödest. Nende moto ettevõtlus õppes on järgmine: „Practice is an engine of the learning!“ Moodul läbitakse ühe aasta jooksul ja oluline erinevus meie koolikorralduses on see, et igal nädalal üks või kaks päeva mõeldud vaid sellele moodulile. Õpilased tulevad Kanselarij´sse ja teevad tööd meeskonnana, samas on „coach“ vajadusel läheduses, et neid ülesannete täitmisel abistada või suunata. Õpilastel on võimalus piiramatu aja jooksul oma ülesandeid täita. Saime ka kolme õpilasfirmaga juttu ajada ning uurida nende tegemisi. See oli väga inspireeriv, sest tegemist on õpilastega, kelle vanuse aste on sarnane meie õpilastele. Konkreetselt nendes meeskondades olid õpilased vanuses 17-21 aastat.
Kolmas meeskond tegeles eriliselt värvilise liimi importimisega Hollandisse. Nad ostavad seda odavalt UKst ja turundavad Hollandisse.
Kõik meeskonnad istusid gruppides ja tegid ilmselgelt väga intensiivselt tööd, kusjuures kummagi grupi juures ei olnud õpetajaid. Imeline näide sellest, et kui on hästi püstitatud ülesanded ja läbimõeldud hindamine, siis on võimalik õpilasi motiveerida iseseisvalt ja vastutustundlikult töötama! Selle ettevõtlusinkubaatori idee seisnes selles, et nad on mitme kooli peale loonud süsteemi, mis aitab ettevõtlust õpilastes arendada. Seal käivad koos kolme kooli õpilased ja samas majas on ka väga mitmete start-up´ide minikontorid (inkubaatorid). Nende kohta kuuleme täpsemalt kolmapäeval. Lisaks teevad nad olulist koostööd ka ettevõtetega, et leida probleeme, mida õpilased lahendada võiksid. Ka Eestis võiks olla selliseid süsteeme. Arusaadavalt on meil koolid nii väikesed, et selliseid suuri süsteeme üksi luua on väga keeruline. Isegi siin teevad seda koolis koostöös. Kusjuures igas koolis on tuhandeid õpilasi (Frieslandi College´is ainuüksi on pea 10 000 õpilast). Ka meil võiks olla selliseid keskseid süsteeme, sest see aitaks paremini luua kvaliteeti, suurendaks koolidevahelist koostööd ja aitaks arendada nii ettevõtlusõpet kui ka selle valdkonna õpetajaid. Sellist süsteemi aga ükski kool üksi luua ei saa… vaja oleks süsteemsemat lähenemist ja ehk ka mõne projekti rahastust. Kuna süsteemi meie muuta vist ei saa, siis ega see ei tähenda, et mõnda ideed ei võiks meie koolis kasutada. Üks võimalus oleks pakkuda välja suuremahuline ülekooliline valikaine ettevõtlusega seotud, mille tulemus oleks alati õpilasfirma. Loomulikult tekib palju küsimusi, et kuidas seda tunniplaani mahutada, kuidas õpilased gruppidesse jaotada, kui suured grupid peaksid olema jne. Samas ei oleks need kindlasti ületamatud probleemid, vajaksid lihtsalt läbi mõtlemist ja planeerimist. Vajalik oleks ka kindlasti ettevõtlusõpetaja suur entusiasm ja energia, sest sellise süsteemi loomine, käivitamine ja läbi viimine nõuab palju aega ja pühendumist. Lisaks oleks see kindlasti oluline koostöö koht erialaõpetaja ja ettevõtlusõpetaja vahel! Sellest süsteemist peaksime kindlasti õppima ja võimaluste piires ära kasutama! Loodame, et kolmapäeval saame veel targemaks ja näeme selle süsteemi ettevõtluse poolt ka. Nägime täna korra neid inimesi, kes meid kolmapäeval vastu võtavad. Nad olid nii entusiastlikud ja energilised, väitsid meile, et on juba vähemalt kuu aega arutanud ja mõelnud, mis võiks meile kõige olulisem olla. Natukene hakkas isegi hirm, et ei tea, kui palju nad vaeva näinud on :) Ootame huviga! Selle nädalavahetuse slogan oli: „Tere tulemast Amsterdam!“ Kuna meil oli kõigil nädalavahetus vaba, siis otsustasime sõita Amsterdami. Elis pidi küll laupäeva hommikupoole praktikal olema, kuid see ei takistanud minekut. Eelneval päeval laenasime koolist Martine käest väikese kohvri, et mõningaid asju ka kaasa võtta, sest kõigil meil on ju vaid hiiglaslikud pagasid kaasas. Väikesesse kohvrisse mahutasime kõigi asjad ära, mida kahepäevaseks reisiks vaja oli! Rongisõit Leeuwardenist Amsterdami kestab natuke üle kahe tunni. Meie jõudsime pealinna a la kella 15 ajal, tüdrukud tulid paar tundi hiljem. Amsterdam on ikka imeline linn! Esimese asjana jäi silma see, et tohutul hulgal on inimesi… appi kui palju… ! Kokku elab Amsterdamis natukene alla miljoni elaniku ja lisaks veel umbes pool miljonit turisti iga päev. Meie plaan oli nautida natukene Amsterdami ööelu (jättes küll vahele need tegevused, mis Eestis seadusega keelatud on ;) ), poodelda ning jätta aega ka kultuuri jaoks. Esimese asjana otsisime söögikoha, kus nälga kustutada. Astusime sisse ühte hiinakasse. Nu ükskõik kui palju nendes käia, ikka on see elamus, sest road on supperhead! Kõht täis, käisime väikesel šopingutuuril ja otsisime üles oma hotelli. Kindlasti julgeme soovitada – Rembrandt hotel (http://hotelrembrandt.nl/). Ilus, puhas ja suurte tubadega kahe tärni hotell. Kusjuures minibaari tooted on toa hinna sees :). Raha kokkuhoiuks võtsime neljase toa. Hotellil on oma kass, kes vahel tubadesse sisse tahab saada. Infolehes oli kirjas: „cat may „knock“ on doors sometimes, you can let him in but it is not necessary.“ Väga armas hotell on :) Mida rohkem õhtupoole seda rohkem hakkas välja tulema see nn Amsterdami eripära! Pidu igal nurgal ja igast kolmandast kohvikust (coffee shop) tuli iseäralikku kanepi lõhna. Kui aga sellest mööda vaadata, siis näeb ka Amsterdami imelist ilu ja arhitektuuri. Igal pool on kanalid, sillad, madalad väikesed majad, väga kitsad tänavad, kirikud ja palju palju muud. Me ei suutnud vastu panna ka sellele, et kuulsat punaste laternate kvartalit külastada, et näha oma silmaga selle olemasolu. Ja üllatusi oli palju… nähtu oli natukene nagu huvitav, kummaline ja samas ka mõnevõrra häiriv. Elis ja Iris ütlesid, et see on isegi natukene šokeeriv! Käisime ka prostituutide muuseumis, mis valgustas selle ameti esindajate igapäeva elu, seadusi, kohustusi ja reegleid. Väidetavalt töötab Amsterdamis ametlikult üle 5000 prostituudi, kellest a la 2000 töötavad punaste laternate tänavatel vitriinide/akende taga. Kokku on linnas 900 selletaolist vaateakent/vitriini. Töötajate vanus ei tohi seaduse järgi olla alla 21. Väidetavalt on enamik neist oma igapäeva elus abielus või pikaajalises suhtes. Igal vitriinil on oma tuli, kui see on punane, siis tähendab, et selle taga seisab naine, kui aga lilla tuli, siis transvestiit. Infot nende elu kohta oli muuseumis väga palju veelgi… Vitriini rent pidavat olema 150€ vahetus, mida siis naised oma teenistusest maksavad. Huvitav oli veel seegi fakt, et miks kasutatakse just punast valgust… väidetavalt näib selles valguses inimese nahk ilusam välja (ajalooliselt oli see ka varjamaks muidu nähtavaid haigusi). Pärast üllatusi täis õhtut suundusime tagasi hotelli. Kõik nähtu oli päris hämmastav ja omamoodi ka väsitav, jõudsime hotelli juba enne südaööd, et välja magada järgmiseks päevaks. Järgmise päeva plaanid olid juba palju kultuursemad :) Pühapäeval oli meil plaanis minimaalselt kaks muuseumit ja etteruttavalt võib öelda, et ega rohkem ei jõudnudki, sest soovisime kella 18le rongile jõuda, et tagasi Leeuwaardenisse suunduda.
Järgmisesse plaanitud muuseumisse me kahjuks ei jõudnud, sest olime valiku ees, kas minna sööma ja siis rongile või jätta söömine sel korral vahele ja külastada ka Van Goghi või Uue Kunsti Muusemi ning siis rongile minna. Kuna rongisõit kestab rohkem kui 2 tundi ja teadsime, et Leeuwardenisse jõudes on kõik poed juba kinni, siis otsustasime söömise kasuks. Kui peaksime veel Amsterdami sattuma, siis on eelpool mainitud muuseumid kindlasti in the to do list!
Pärast söömist suundusime rongijaama ning kui tavapäraselt liikusime trammiga või jalgsi, siis sel korral otsustasime minna riksjaga :), meie mõistes jalgrattatakso. Väga vahva sõit oli, kuigi natukene kallis. Maksime mõne kilomeetri eest 15€. Trammipilet maksab 2,80€/ tund, mõistlikum on siiski osta 24h pilet, mille hind jäi alla 8€. Sellega saigi meie Amsterdami nädalavahetus läbi, suundusime rongile ja sõitsime Leeuwardeni poole. Õnneks oli Elis ostnud mängukaardid, seega läks aeg kaardimänguga imekiirelt (kaks korda pidime ka ümber istuma)! Jäime sel korral oma blogi postitusega natukene hiljaks, aga lihtsalt ei olnud tahtmist reede õhtul arvutit avada, et päevast ülevaadet anda, aga teeme seda nüüd. Reedene päev oli natukene vähem informatiivne kui eelnevad päevad, sest veetsime koolis vaid pool päeva ning teine pool päevast oli vaba. Reede hommik algas meie jaoks kell 08:00, mil kohtusime hommikusöögis, kell 09:30 pidime kooli restoranis olema. Sel päeval oli restorani hommikupoolses vahetuses meie mõistes nn mooduli hindamine. Hotellimajanduse õpilased korraldasid oma ürituse. Nende ürituse teemaks oli „High tea“. Tähendas seda, et sarnaselt meie kulinaarsete teatrite õhtusöökidele kutsusid nad kokku inimesi ja pakkusid vastava teemaga roogasid ja jooke. See jäi küll kõvasti alla meie üritustele, kuid tegemist ei olnud ka kokaõpilastega. Kuulsime, et esmane oodatav külastajate arv oli 50-60, reaalsus oli – 10! Üritus ise sujus rahulikult ,aga kuna külastajate arv oli väike, siis ei olnud ka suuri ootusi. Näitasime pilte oma kulinaarsetes teatritest, mis muidugi vaimustasid neist. Palusin endale saata ka nende „High tea“ ürituse kava, et ehk natukene inspiratsiooni saada. Vahepeal õnnestus meil saada osa õpilaste esimesest joogiõpetuse tunnist, kus õpetaja selgitas veini kvaliteedi erinevust, värvi, lõhna ja maitse. Selles tunnis ei olnud valesid vastused... Õpetaja suunas õpilasi kasutama oma meeli, mälestusi jms... see pani kogu klassi kaasa rääkima! Lõunat sõime koolis ühes söögikohas, kus olid teenindajateks ja kokkadeks õpilased. Seal juhtus „vahva“ äpardus. Tundus, et teenindaja oli nii lummatud Kaimarist, et kallas kogu kandiku täie jooke talle sülle J Sellest pilte ei ole, sest teenindajal oli juba piisavalt piinlik ning arvatavalt oleks pildistamine selle veel kummalisemaks muutnud. Peab tõdema, et sellised üritused toimivad meil vist natukene paremini, kuid taaskord oli tore näha seda nn manageride süsteemi. Kogu ürituse vältel ei sekkunud õpetaja kordagi, vaid jälgis ja andis suunavate küsimustega juhiseid. Samas neil on igal sügisel tuhande inimesega üritused, kus teenindavad õpilased, kes on vaid paar kuud koolis käinud. See ei ole küll kooli korraldatud üritus, kuid õpilastele kogemisena supper!!! Koolipäeva lõppedes algas nädalavahetus, mida otsustasime alustada kohalike õllede degustatsiooniga. Läksime baari nimega Bar de Markiis, mis pakkus meile ka kohalikku Frieslandi õlut! Kusjuures oli see mingi aastal (kahjuks ei tea millisel) Euroopa parimaks õlleks tunnistatud! See oli hästi pehmelt mõnusalt kreemise maitsega. Nagu Kaimar ütles: „Selles õlles on kõik maitsed tasakaalus!“. Pärast mõne õlle degusteerimist suundusime tagasi hotelli, sest järgmisel päeval ootas meid ees seiklus Amsterdamis :)
Nädalavahetuse emotsioonid tulevad homse päeva jooksul :)
Pärast elupäästvat jalanõude operatsiooni suundusime päeval Friesland College´i õpperestorani. Restoranis on üle 100 koha ning sarnaselt meie õpperestoranile on õpilased nii teenindamas kui ka köögis kokkamas. Suur erinevus on aga näiteks selles, et nende restoran on avatud kahes vahetuses. Esimene vahetus on 10:00-14:00 ja teine vahetus 17:00-21:00. Samas restoranis on hetkel praktikal ka meie kooli üks õpilane, Iris Leist (HT16-KE). Suur erinevus meie restoraniga on seotud külastajatega. Tundub et sealsed külastajad on rohkem teadlikud sellest, et nad on osalised õppeprotsessis ning sujuv klienditeenindus ja lühike ooteaeg ei ole kaugeltki mitte esmajärjekorras olulised. Ka rahaline pool (restorani kasumlikus) ei ole seal väidetavalt kunagi teemaks olnud. Nende jaoks on esikohal õppimis- ja õpetamisprotsess, mille käigus võib olla tavapärane, et õppemeister palub serveeritud road külastajatelt ära võtta ja uuesti serveerida, sest kasutatud tehnika ei olnud õige. Selle jaoks, et ka Teko õpperestoranis rohkem teadvustataks õppeprotsessis osalemist võiks teenindusprotsessi ühe etapi juurde lisada. Kui õpilane tervitab külastajat, siis võiks sinna juurde käia näiteks järgmine tekst: „Tere tulemast Teko õpperestorani! Meil on hea meel teile teada anda, et täna on köögis teile roogasid valmistamas esimese (teise, kolmanda ) kursuse koka õpilased ning teenindamas on Toitlustusteeninduse eriala kolmanda kursuse õpilased! „ Restorani töökorraldusest oleks õppida ka nn manageri´de kasutamist. Igas vahetuses määratakse üks õpilane manageriks, kelle vastutusala on kogu restorani toimimine (laudade katmine, tööülesannete jaotamine, nõudepesu korraldamine, vajalike tarvikute olemasolu jne). Nad ise ütlevad, et õppemeister on seal pigem suunajaks ja tehnikate lihvimiseks. Õppemeister sekkub protsessi vaid juhul, kui midagi täiesti valesti hakkab minema. Ka Tekos võiks erinevates praktilistes tundides, projektõppes jne rohkem seda süsteemi kasutama hakata. See annab võimaluse õpilastele rohkem vastutust anda ning õpetada neid ennastjuhtivaks. Samas peab sellist meetodit kasutama hakates ka õpetaja õppima, sest keeruline on anda käest ära kontrolli protsessi üle. Peame aga endale meelde tuletama, et oluline ei olegi alati tulemus vaid protsess, mille käigus uusi oskusi õpitakse. Tänasel peamiselt restorani päeval nägime, kuidas nende üks praktiline päev välja näeb, kuidas töötavad koos teenindajad ja köök, kuidas ülesandeid jaotatakse jne. Kogu protsess oli väga põnev ning saime ka kaasa lüüa laudade katmises ning õhtuse vahetuse ettevalmistamisel. Pärast ettevalmistuste tegemist oli meil võimalus seal ka õhtusööki nautida. Menüü on seal sarnane meie omaga – kolm käiku, mida on võimalik kombineerida, maksab 12,50€. Õppemeister väitis, et kui köögis ja teenindamas on viimase kursuse õpilased, siis on menüüs minimaalselt kaks valikut iga käigu juures (ehk võiks ka meil seda kaaluda). Täna oli menüüs: tomatisupp eelroaks, veisefilee pearoaks ja šokolaadipuding desserdiks. Road olid väga maitsvad! Tänud kokale ja eriti suured tänud super klienditeenindajale! Meie lauda teenindas Iris :) Pärast õhtusööki oli aeg hotelli poole liikuma hakata. Meie õnneks pakkus restorani peakokk nii meile kui Irisele küüti oma 1995 aasta Clioga :) Ta ise nimetas seda poeskäimise autoks (pilt on illustreeriv). Nagu päev algas viperusega seoses jalanõudega, siis ka lõpp suundus sinna :) Nimelt hotelli jõudes oli toas seina ääres üks baleriina. Hommikul ära minnes oli neid seal kaks. Esialgu arvasin, et olen ise hulluks läinud, aga pärast mõningast otsimist söendasin siiski vastuvõtust küsida. Tuli välja, et toateenindus oli kogemata koos musta voodipesuga ka mu baleriina ära viinud ja kui selle avastasid, siis ei osanud nad arvata, kust toast see pärit on :) Õnneks on nüüd mõlemad baleriinad taas koos ja mul on siiski jalanõud, millega hotellis ringi liikuda (näiteks hommikusööki minnes). Homme ootab meid taas Friesland College, kus näeme ühe projektõppe lõppakordi :)
Tänane päev oli meil planeeritud hotellis, kus oli võimalus näha erinevate osakondade tööd. Päeva kokkuvõtteks peab tõdema etteruttavalt, et suuremalt osalt tehakse siin ikka kõike sama moodi nagu meil. Mõningaid tähelepanekuid ja õppimiskohti siiski on ja seda just klienditeeninduse poolelt. Kõige rohkem üllatusi tõi restorani töökorraldus, kus on kõik läbi mõeldud ja süsteem meile natukene võõras. Neil on kasutusel süsteem, kus kelner sisestab tellimuse nutitelefoni ning sealt jõuab see kööki. Sellised süsteemid on meiligi kasutusel, kuid see kuidas tellimus kööki jõuab, on huvitav. Nimelt on köök tavapäraselt jaotatud tsoonideks ja igasse tsooni jõuab just tellimuse see osa, mis seda tsooni puudutab. Pabertšeki asemel on ekraanid. Üle üheksa tellimuse kokk ei näe. Vastuvõtu osakonnas üllatas see, et nad üritavad kõikidele külalistele kaks päeva enne saabumist helistada, et uurida, kas nad vajavad abi hotelli jõudmisel, on neil küsimusi jne. Taaskord üks klienditeeninduslik nipp, mis avaldab muljet, aga on äärmiselt kerge teha. Kokku on hotellis 82 tuba ning nädalavahetuste täituvus ületab enamast 80%. Turundusel panevad nad kõige enam rõhku booking.com´ile, kodulehele ja selle optimeerimisele. Kusjuures Facebook on nende jaoks teisejärguline. Loomulikult kasutavad nad tänapäevaselt Daily rate´i. Broneerimisprogrammiks on Hotel Consept, mis tundub siin olevat kõige populaarsem. Nii struktuurilt kui väljanägemiselt on see väga sarnane Operale. Kontoris olles üllatas väga, kui tühjad on nende töölauad ja tuli välja, et see on nende majasisene reegel, et lauad peavadki olema tühjad kogu aeg. Majatuuri vahepeal sõime hotelli restoranis lõunat – imemaitsev :) Hotellis veetsime pea terve päeva vaadates ja jälgides nende töövõtteid ja tegemisi. Õhtul otsustasime minna sööma Jaapani restorani, kus ka meie õpilased praktikal on käinud. See koht oli täis üllatusi… Road olid imemaitsvad, aga süsteem tellimiseks tekitas alguses segadust. Nimelt tuli välja, et tegemist on nn „All you can eat“ restoraniga. Koos menüüga saime paberi, kuhu peale ristikesi märkida. Iga käigu juures soovitati tellida 4-5 toodet. Paberil oli viis käiku, mis oligi täiesti piisav, kuigi soovi korral oleks võinud ka veel süüa. Ääretult põnev koht ja kindlasti praktikaks sobiv! Homme ootab meid ees Friesland College´i restoran :)
Tänane hommik algas juba päris vara, leppisime kokku hommikusöögi ajaks kell 07:00, sest juba kell 08:15 pidime olema Standeni Ülikoolis (Standen University). Terve päev oli sisustatud seal. Tegemist on ülikooliga, mis pakub erinevaid külalislahkuse äriga seotud erialasid ja seda nii bakalaureuse kui ka magistri tasemel. Ehk siis Euroopa kutsekvalifikatsiooni järgi tasemeid 6 ja 7. Mõned erialad on ka koostöös kutsekooliga ning nende lõpetajad saavad tase 5 omanikeks. Üleüldse on Hollandis kvalifikatsiooni tasemetel väga oluline koht hariduses! Pigem räägitaksegi tasemetest, kui erialadest ja oskustest. Väga konkreetselt on paika pandud erinevate tasemete vastutusalad. Natuke tundub, et meie tase 4 vastab nende tase 5le. Kell 7:45 istusime rataste selga ning väntasime kooli. Meid ootas ees põnev päev erinevates tundides. Kell 8:15 algas joogiõpetuse moodulis veiniõpetuse tund (õpetaja Brenda de Zwaan). Joogiõpetus on seal jagatud kolme riiklikusse tasemesse, meie olime tase kaks tunnis. Tegemist oli selle aine esimese tunniga. Õpetajaks oli Brenda, ülimalt suurepärane õpetaja! Millised võrdlused… Siin mõned näited: - Chardonnay veini viinamarjad on nagu prostituudid… kasvavad igal pool - Red wine is like a black tea, Rosé is like a green tea and white tea is like a white wine Jne… Tema entusiasm, kaasamine teemasse, teema valdamine olid nakatavad! Hiljem kuulsime, et teda on mitmed korrad valitud ka kooli aasta õpetajaks. Ei imesta… Tund oli osaliselt teoreetiline ning osaliselt ka praktiline. Esimese tunni poole kuulsime veini valmistamise põhitõdesid ja teine osa tunnist oli veinidegustatsioon. Saime proovida nelja veini: Cava, Chardonnay, Gamay ja Cabernet Savignon. Hindasime veinide värve, aroome ja maitset! Kõige rohkem kõneainet pakkus Gamay. Peale õpetaja avaldas veel muljet viimse kui detailini läbi mõeldud klassiruum. Igal kohal oli oma kraanikauss, laua plaat oli valge, et hinnata veinide värvust, laudadel olid šampanja korkide kujulised lambid, et hinnata setet veinis. Lisaks olid mitmed veinikapid, kohviaparaadid, mahlaaparaadid, destillaator, veini laagerdustünn, olemas oli ka üks päris laud veinivaadist jne jne jne. Piltidelt saab täpsemalt näha… Kogu see tund oli nagu hea ja õpetav teatrietendus! Järgmiseks suundusime Turunduse tundi (Marketing), õpetaja David Kooijker. Selle tunni puhul oli tegemist klassikalise loenguga, kus oli a la 70 õpilast. Tore oli tõdeda, et me räägime antud aines täiesti sama juttu, kuigi meie kutsekoolis, aga nemad ülikoolis! Meile võõras oli see, et õpetaja rääkis mikrofoniga ning klassiruum oli lihtsalt ilmatu pikk ja madal klassiruum, mitte nagu meile tavapäraselt nii suurte loengute puhul. Meil kasutatakse nende tundide puhul üldiselt kaldpõrandaga auditooriume. Pärast turunduse tundi oli võimalus külastada tundi Gastronomy (õpetaja Wouter Cornilius). Läksime sinna tundi natukene kummalise eelarvamusega, sest lahkudes turunduse tunnist küsis sealne õpetaja, kelle tundi me läheme ja kuuldes vastust, tuli klassiruumist väga kummaline reaktsioon õpilaste poolt. Küsisin, et kas peaksime kartma või miks selline reaktsioon… vastust me ei saanud, öeldi vaid, et küll siis näete, aga ärge sinna hilinege :) Eelarvamus oli aga liiast ja tund oli väga põnev. Taaskord antud mooduli esimene tund, kus õpetaja rääkis gastronoomia põhitõdedest ja maitsete arusaamisest, maitsmisest, toidu tunnetamisest jms. Tunni viimases veerandis saime ka erinevaid maitsete palette proovida ja nende magusust, mõrudust, soolasust, happelisust jne hinnata. Praktilises osas manipuleeris õpetaja natukene meie mõistusega (muideks pettis meid ka ära) – lauale oli pandud mitmeid väikeseid topsikesi erinevate toiduainetega. Esimesena palus ta proovida valget toiduainet (tegemist oli maitsestamata jogurtiga). Arutasime selle maitset, lõhna jms, järgmisena palus maitsta natukene kollakat toiduainet. Selle järelmaitse tundus olevat väga happeline. Tuli aga välja, et tegemist oli sama ainega, mis esimeses topsis, lisatud oli vaid maitsetut toiduvärvi. Näide sellest, kuidas värvus võib meie maitsemeeli petta! Veel saime proovide E621, mono-sodium-glutamaati, mis tundus nagu täiuslik maitsete kooslus! Ime ka, et see sõltuvust tekitada võib… Tõdesime ka, et mõnikord on kirjeldamiseks appi vaja võtta võõraid keeli. Näiteks selline sõnade mäng… What is flavour? Flavour is characteristics of food What is taste? Taste is how we experience food Kuidas seda eesti keelde tõlkida? Pärast tundide lõppu oli lõunaaeg, mida otsustasime nautida Ülikooli õpperestoranis. Restoran toimib sarnaselt Teko õpperestoranile – õpilased teenindavad, õppemeister juhendab jne. Meist rohkem kasutavad nemad meetodit õpilased juhendavad õpilasi. Neil on õppekavadesse sisse kirjutatud viimastele kursustele kohustuslikuks mooduliks juhendamine. Siinkohal tuleks muidugi meelde tuletada, et seal on tegemist viienda/kuuenda taseme õppekavadega. Õpperestoran oli ilus nii sisustuse kui atmosfääri poolest, sisustuses on kasutatud palju puitu. Erilist tähelepanu köitsid väga kavalalt valitud nõud (eriti peakoka tervituseks kasutatud klaasist kausike). Road olid maitsvad ning ka väljapanekult sobivad. Pärast lõunasööki tehti meile koolis ekskursioon. Nägime õppekööke, mis olid muljetavaldavalt suured, eriti arvestades, et nad koolitavad juhte, mitte kokkasid. Toiduvalmistamine on neil küll õppekavas, vähesel määral, kuid nagu nad ise ütlevad: „We do not train very good cooks, we are training managers who have some technical skills“. Koolimaja oli suur ja väga paljude võimalustega, kuid peab mainima, et Frieslandi koolimaja avaldas rohkem muljet oma avaruse ja läbipaistvusega. Ülikoolis on ka 28 toaga õppehotell, mida majandavad täielikult õpilased (õppemeistri suunamisel).
Sellega meie päeva ametlik osa lõppes ja homme oleme hotellis praktikal! Tuleb kindlasti huvitav päeva!
PS! Siin sadas täna lund :) |
|